Piniakkanik sumiiffinni nalunaarsuineq GRDK
 
 

Piniartut, aalisartut allallu pinngortitamik avatangiisinillu soqutigisallit Namminersorlutik Oqartussat peqatigalugit pisuussutit uumasut aqunnissaat pillugit aaqqissuussaq peqataaffigaat. Aaqqissuussami najugaq aallaavigalugu pisuussutinik nalunaarsuinerup aamma pisuussutinik aqutsinerup pilersinnissai siunertaavoq. Tamanna Qeqertarsuup Tunuaniit avannamut illoqarfinni nunaqarfinnilu aalajangersimasuni ingerlanneqarpoq.

 

“Piniarniareerluta aalisariareerlutalu naapikkaangatta takusimasagut oqallisigigajuppagut. Uumasut ilaat qaqutigoornerulersimapput. Ilaat sivisuumik tammakarsimasimagaluarlutik uteriaqqissimapput. Ilaallut qangarnit amerlanerullutik uteriarsimallutik …” 

Lars Olsen, Akunnaameersoq oqarpoq.

 

“Sikuusarnera allanngorpoq. Taamaalineralu maani sunut tamanut sunniuteqarpoq. Piniariarlutalu aalisariaraangatta timmiarpassuit, puisit uumasullu allaat takusarpagut. Suut takusagut allattartarpagut – oqalligisisarparpullu tamanna qanoq isumaqarnersoq. Neriuppugut takusartakkagut uagullu ilisimasagut Namminersorlutik Oqartussat isumatuunik aalajangiisarnissaannut iluaqutaasinnaajumaartut…”

Karl Tobiassen, Qaarsuneersoq oqarpoq.

 

"Piniartut aalisartullu qanoq pisoqarnera ilisimasaqarfigisorujussuuvaat. Ukiormi kaajallallugut pisuussutinik uumassusilinnik taakkua atuisuupput.  Isumaqarpugut inuit tamakkua ilisimasaat, peqqissaartumik katersorneqarunik, pisuussutinik uumassusilinnik aqutsinermut iluaqutaasorujussuanngorsinnaasoq…."

Pâviârak Jakobsen, Konst. Fagchef, Aasiaat, Qaasuitsup Kommune.


Pisuussutit uumasut nakkutiginissaat pisariaqarpoq nungusaataanngitsumik iluaqutigineqassappata. Uumasoqatigiiaat aamma aalisagaqatigiiaat qanoq amerlatiginerat pisuussutillu uumasut qanoq siuariartortarnerat pillugit ilisimatusarnikkut ilisimasat amigarput. Aamma ilisimatusarnikkut ilisimasat pissarsiarinissaannut aningaasartuutit assut oqimaattarput. Najukkani ilisimasat pigineqarput, tamaanili qaqutikkuinnaq annertussusilersuineq atorneqartarluni taamaallaallu ingerlatsinermut atatillugu inatsisit pillugit tusarniaanerni aamma pisassiissutinut tunngatillugu aammalu suleqatigiissitani assigiinngitsuni il. il. aaqqissuussamik iluaqutiginiarneqartarlutik.

Piniakkanik Sumiiffinni Nalunaarsuineq / PISUNA (Nunap Inuiisa Ilisimasaannut Matunik Ammartiterineq) makkuninnga anguniagaqarpoq:

• Annertussusilersuineq, nalunaarsuineq aamma pisuussutinik uumasunik ingerlatsineq pillugit najukkani piginnaanerit annertunerulersissallugit,
• Pinngortitamik ingerlatsineq pillugu najukkaniittut akuutinneqarnerat annertunerulersissallugu,
• Uumasoqatigiiaat aalisagaqartigiiaallu amerlassusaasa nikerartarnerat ilutigalugu ingerlatsinermik allanngortitsisinnaassuseq annertunerulersissallugu, aammalu
• Aalisartut piniartullu, ilisimatuut aamma ingerlatsiveqarfiup akornanni eqqartueqatigiittarneq annertunerulersissallugu

Aaqqissuussaq takusimasat katersornerannik toqqammaveqarpoq aamma ilisimasanik avitseqatigiinnermik, tamakkulu nunaqarfinni tamani Pinngortitami Pisuussutit Pillugit Isumalioqatigiissitanit ingerlanneqartarlutik. Uani peqataasut angalaaraangamik pisuussutit uumasut alaatsinaattarpaat, aamma atorneqarnerat. Pinngortitami Pisuussutit Pillugit Isumalioqatigiissitat ataatsimiinnerini takusimasat eqikkarneqartarput, eqqartorneqartarput misissoqqissaarneqartarlutillu. Aamma ingerlatsinikkut pilersitsiniarnerit eqqartorneqartarput. Takuneqarsimasut aamma siunnersuutit ingerlatsinermut tunngasut nunaqarfimmi aqutsisunut, kommunalbestyrelsimut, Namminersorlutik Oqartussanut aamma KNAPK-mut nassiunneqartarput. Taakkunani pisuussutit aqunneqarneranni aalajangiussassanut ilaasarput. Takuneqarsimasut siunnersuutillu ilai kommunalbestyrelsimut aamma Namminersorlutik Oqartussanut pissutsinik immikkut ittunik sukumiinerusumik misissortariaqartunik uparuussisarput.

 

Paasissutissat amerlanerusut uani nittartakkami nanineqarsinnaapput mappersakkamilu uani:

 

 

ENG


 

Aammalu PISUNA-p ukiuanit siullermit (2009) mappersagaq uani pissarsiarineqarsinnaavoq:

 

 

ENGRUS